Pärnu Muuseum
MÖÖ programm
Pärnu Muuseumis on lisaks püsiekspositsioonile „11 000 aastat ajalugu – Elamusi vanast ajast“ vaadata spetsiaalselt Muuseumiööks valminud väljapanek maestro Heinrich Meri eluga seotud esemetest. Muuseumi lastetoas toimuvad pillide- ja vilede valmistamise töötoad. Ajastute maitseid pakub Muuseumikohvik.
Püsiekspositsioon
Kiviaeg
Pärnu Muuseumi püsinäitus algab aastaaegade järgi jaotatud väljapanekuga ajast, kui 11 000 aastat tagasi lõid esimesed asukad Jääaja lõpul esimese teadaoleva Eesti alal paikneva asula.
Hiiglaslikku Antsülusjärve voolanud oja äärde rajatud suvise laagripaiga leiud ja paari järgneva aastatuhande haruldastest leiumaterjalidest on esindatud ka Eesti ajaloo vanimad tootmisjäägid – tulekivilaastud ja varaseimad töö- ja jahiriistad.
Lisaks on külastajal võimalik tutvuda ka Eesti ja meie lähiümbruse vanima inimkujuga, mis valmistati põdrasarvest üle 8000 aasta tagasi. 7 000 aastat tagasi toimunud “neoliitilise revolutsiooni” tagajärgi, mille tulemuseks on küttide ja korilaste arenemine viljelusmajandust harrastavaks püsivamaks elanikkonnaks.
Samuti saab külastaja teada, mida kujutas endast esimene selge kultuuride kokkupõrge, mis toimus Pärnumaal elanud kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuuride kandjate vahel. Kiviaja temaatika lõppeb metallide kasutuselevõtust kiirenduse saanud pronksi- ja rauaaja väljapanekuga, mille ajaskaala ulatub kuni rahvasterände ajani 1500 aastat tagasi.
Keskaeg
Muinasaja lõpust pärinevad esemed ja lood suurest rahvasterändest kuni sõdadeni, mis kaotasid keskajal loodud riigid ja isegi teise linna praeguse Pärnu territooriumil – Vana-Pärnu- viivad külastajad uude ajaloo järku.
Muinasaja lõpusajandite võitlused esmalt viikingite ja seejärel ristisõdijate vastu lõpevad esimese Pärnu linna asutamisega 1251. aastal ja Pärnumaa jagunemisega Saare-Lääne piiskopiriigi ja Saksa ordu valduste vahel.
Originaalesemete väljapanek ja käsitöölise töötoa lavastused viivad külastaja tagasi keskaegse Hansa liidu kaubanduse ja palverännakute tulemusel tekkinud uute kontaktide ja võimaluste maailma. Mängides keskaegseid lauamänge ja rännates seinale ehitatud interaktiivsel ajaskaalal, on igal ühel võimalus kogeda keskaja omapära.
Barokiajastu
Enne barokiajastu tutvumist saab külastaja vaadata kinoruumis lühifilme Pärnumaa loodusest ja ajaloost.
Barokiajastu väljapaneku moodustavad haruldased esemed Pärnu kindluslinna garnisonilt, endistelt raehärradelt, kaubandusest, 17. ja 18. sajandi arhitektuurist ning Pärnu ülikoolielust (1699–1710).
Eesti aeg ja kuurort
Suurim püsinäituse osa on pühendatud eestlaste rahvuslikule ärkamisele 19. sajandi keskel, linnastumisele ja valitsemise ülevõtmisele Eesti linnades ning vabariigi rajamisele, mis kuulutati välja 23. veebruaril 1918 Pärnust. Selles ajaloolises veebruarikuu päevas on külastajal võimalik virtuaalselt ka viibida.
Külastajatele tutvustatakse ka Pärnule iseloomulikku kuurordielu nii 19. kui 20. sajandil ja ka Pärnumaa laevandust.
Püsinäituse osaks on ka foto- ja filmimaterjal, mille abil on esitatud linnapildi drastiline muutumine II maailmasõja ja alanud nõukogude okupatsiooni tagajärjel.
NSVL
Viimane osa püsinäitusest keskendub 20. sajandi teisele poolele, mis sisaldab endas elamuslikku meenutust okupatsiooni algusest, väljapanekut küüditamisest ja Pärnumaa metsavendadest.
Samuti saab aimu dissidentide tegevusest ebademokraatliku riigikorra vastu ja Pärnus 1973. aastal toimunud rahvarahutusest.
Külastajale antakse edasi meeleolu nõukogude elu ametlikust poolest ja tolleaegsest kuurordist. Mitmed põlvkonnad tunnevad seal ära ka Pärnumaa ettevõtete toodangu, mille näidised oli igas korteris ja peres.
Püsinäituse lõpetab väike videorännak tänapäeva.
Filiaalid
Galerii