
Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja
MÖÖ programm
Eesti Rahva Muuseumi programm Muuseumiööl 2015 „Öös on muusikat“ (Kuperjanovi 9, Tartu)
Vaibamustrimuusika - milline muusika on kirjutatud vaibamustritesse?
ERMi näitusemaja üllatab Muuseumiööl erakordse tehnoloogilise innovatsiooniga, mis põimib vaibad muusikasse. Vaibamuusikamängija muudab vaibamustri kuuldavaks, moodne tehnika tõlgendamas iidset vaipa nagu CD-mängija esitab vikerkaarevärvilist plaati. Seade on ühendatud ERM-i digitaliseeritud vaipade andmebaasiga, kust saab valida endale meelepärase vaiba selle muusikaliseks interpretatsiooniks. Vaibamuusikamängija analüüsib vaiba üldist tonaalsust ja mustrit ning koheselt esitatakse meloodia. Samalaadset tehnikat võib proovida ka isikliku särgi peal, kuulmaks, mida värvitoonid ja mustrid kõnelevad helide keeles.
Õhtul tutvustab enda loodud vaibamängijat Dagö muusik, helilooja ja kitarrist Peeter Rebane. Esmakordselt esitleti vaibamängijat 2011. aastal Raadil https://vimeo.com/33209134
Kelll 21 tutvustab Toivo Sõmer ansamblist Triskele uut, seto kandlest arendatud mahedakõlalist basskannelt Toitar.
Osava näppepillimängijana miksib Toivo Sõmer luupimistehnikat kasutades rahvamuusikat omaloominguga. Autorikontsert kestab umbes 40 minutit.
„Muutmatuid asju ega olukordi pole olemas ja seetõttu on tore koos jälgida arenguvõimalusi traditsioonide kaitseks.“ Sündinud on esimesel pilgul märkamatu, kuid pilli olemuse mõistmisele kaasaaitav tegu - seto tüüpi kannel on saanud tehniliselt ideaalseks muusikainstrumendiks. Tänu lisatud peenhäälestusele ja suurendatud mõõtudele (basskannel) avardub selle pilli kõlamüsteerium veelgi. Lisaks uuele pillile saab õhtu jooksul kuulda erinevaid kandleid mängituna nii traditsioonilises kui uudses võtmes.
Avatud on mitmed näitused: püsinäitus „EESTI. Maa, rahvas, kultuur“, soome-ugri brändinäitus „Karu, Õ ja Joškin kot“, arheoloogialeide tutvustav „Pronksspiraalidest vaselisteni“ ning Kärt Summataveti autorinäitus „Traditsioon? Inspiratsioon!“.
Püsiekspositsioon
EESTI. MAA, RAHVAS, KULTUUR
Püsinäitus
Pilk Eesti maa-, rahva- ja kultuuriloosse.
Argielu
Eesti talu südameks oli rehemaja koos teiste taluõuel paiknevate hoonetega. Elu keerles talveks valmistumise ja selle üleelamise tähe all. Mõisale kuuluva maa eest tuli tasuda teotööga, mida tehti talu tööloomade ja riistadega. Talu tarbevara, mida tuntakse ja näituselgi esitatakse valdavalt 19. sajandist pärit esemete toel, muutus sajandite jooksul üsna vähe.
Pidu ja püha
Asjadel ja paikadel on inimeste jaoks erinev tähendus. Maa ja maarahvas on omavahel tihedalt seotud. Eestlane on ikka uskunud, et mõnes kohas või asjas on väge rohkem. Mõni kivi, puu või allikas on püha. Mõni päev on pühapäev või sootuks püha. Mõni kiri on enam kui muster - tal on tähendus ja toime, mis eelkõige on seostunud pidude ja pulmadega. Laul on ikka saatnud pühasid toiminguid ja väljendanud nende sisu.
"Igal talul oma taar"
…ja kihelkonnal oma riie. Väikese territooriumiga Eesti on hämmastavalt rikas rahvakunsti ja eriti rahvarõivaste variatsioonide poolest. Rahvakultuuri üldiste ja ühisjoonte poolest on Eesti jaotatav kolmeks, rahvarõiva puhul neljaks piirkonnaks. Kõrvuti eestlastega on Eestis talupoeglikul moel elanud ka rannarootslased ja Peipsi-äärsed vanausulised venelased.
"Eestlane olla ...
on uhke ja hää" laulsime Balti keti ja öölaulupidude ajal end taas Eesti Vabariigiks.
Sajandite jooksul maarahvana naabrite ja baltisaksa linna ja mõisaga suheldes saadi mõjutusi maailmast.
19. sajandi teise poole rahvuslik ärkamisaeg tähtsustas eestluse, mida 20. sajandi jooksul on tulnud aina tõestada.
Interjöörid ja pildid läbi 20. sajandi - lootused ja tegelikkus.
Oluline lisainfo
Muuseumiöö Heimtalis: muuseum avatud 18.00 – 23.00. Lisaks püsinäitusele vaid selleks ööks näitus „Muusikariistad Viljandimaalt“ (ERMi kogude põhjal). Proovile saab panna ka oma käteosavuse.
ERM Postimuuseumis
MUUSIKA MARKIDEL
Postmark – maksevahend, oma maa sõnumikandja ja miniatuurne kunstiteos.
Kui palju muusikat leidub meie postmarkidel?
ERM raadil. Kell 19 ja 21 teeb Ülo Siimets kõigile soovijatele ekskursiooni Raadi mõisapargi ajaloost.
Filiaalid
Galerii